kónne
Mofers
bewirkWirkwaord
bewirkLemma
bewirkkónne /kʊ́nə/
- (modaal) 't vermogen höbbe toet get, in staot zeen
- Ich kan mit zón herrie neet slaope.
- (modaal) es meugelike eigesjap, aanligk of gesjikheid höbbe (zowaal innerlik es ónger veurwaerd)
- Glaas kan braeke.
- Die vaas kan good braeke wens toe dao zoea slordig mit óm bliefs gaon.
- (modaal) in 't gelaeg zeen, de meugelikheid höbbe
- Morge kan ich neet kómme, meh die anger waek mót waal lökke.
- (modaal) meugelik zeen
- Det kan neet waas toe zaes.
- (modaal) drök oet waat zich gehuuerd
- Zoeaget kóns te neet make.
- Doe kóns die moder helpen inplaats veur daen tillevies te hange.
- (modaal) wuuert gebroek veur emes aan te gaeve waat t'r maag (of mót) doon
- Geer kóntj noe nao binne kómme.
- (modaal) drök oet det get door noeadzaak gedaon mót waere
- Wie 't eine kieër wejdje, kós Graad de blokhut weer aafbraeke.
- Aafbraeking
- kón-ne
- Synoniem
- [1] kriege
- Aafleijinge
- kónde, kóns
- aankónne, biekónne, ewegkónne, inkónne, kwietkónne, langskónne, mitkónne, taengekónne, trögkkónne, veuroetkónne, wegkónne, wiejerkónne
- Verwantje wäörd
- Zagswies
- Aaj luuj mótte sterve, jóng luuj kónne sterve: 't Ligk neet veure handj det jóng luuj sterve.
- Det kan d'rmit door: Det haet zat kwaliteite.
- get kónne wie al eine (naodrök op eine):
- get oetzunjerlik good kónne, get sónger faelers kónne
- get kónne wie nemes anges
- get veur zich (kónne) haje (naodrök op veur): e geheim (kónne) beware
- "Kan-ich-neet" ligk oppe kirkhaof (en "wil-ich-neet" ligk t'rnaeve): "Kan ich neet" is gei geljig óntligk; meis is dao 'n mankaasjen aan wil.
- Vermeljing
- Bakkes, Pierre: Mofers Waordebook, Stichting Mofers Waordebook (2007); p. 202.
Verveuging
bewirkich | doe | det | veer | geer | zie | deilwaord | |||||||||
---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|---|
radikaal | liaison | radikaal | liaison | radikaal | liaison | radikaal | liaison | radikaal | liaison | radikaal | liaison | radikaal | liaison | ||
hujigen tied | sjrif | kan | kóns †kans |
kan | kónne | kónnen | kóntj | kónne | kónnen | kónnendj | |||||
IPA | /kán/ | /kʊ̀n̥s/ /kán̥s/ |
/kʊ̀nz/ /kánz/ |
/kán/ | /kʊ́nə/ | /kʊ́nən/ | /kʊ̀ɲ̊c/ | /kʊ̀ɲɟ/ | /kʊ́nə/ | /kʊ́nən/ | /kʊ́nəɲɟ/ | ||||
vergangen tied | sjrif | kós | kós | kós | kóste | kósten | kós †kóstj |
kóste | kósten | gekós | |||||
IPA | /kʊs/ | /kʊz/ | /kʊs/ | /kʊz/ | /kʊs/ | /kʊz/ | /kʊstə/ | /kʊstən/ | /kʊs/ /kʊsc/ |
/kʊz/ /kʊzɟ/ |
/kʊstə/ | /kʊstən/ | /ɣə'kʊs/ | /ɣə'kʊz/ | |
gebi-jjendje wies | sjrif | — | kónne-v'r | — | |||||||||||
IPA | — | /kʊ́nəvər/ | — | ||||||||||||
substantivering | infinitief | gerundium I | gerundium II | supinum | participium | ||||||||||
radikaal | liaison | radikaal | liaison | radikaal | liaison | radikaal | liaison | radikaal | liaison | ||||||
sjrif | kónne | kónnen | — | kónne | kónnen | (kónnentaere) | (kónnentaeren) | (gekónne) | (gekónnen) | ||||||
IPA | /kʊ́nə/ | /kʊ́nən/ | — | /kʊ́nə/ | /kʊ́nən/ | /kʊ́nən̥'tɛ̀:re/ | /kʊ́nən̥'tɛ̀:ren/ | /ɣə'kʊ́nə/ | /ɣə'kʊ́nən/ |
In anger spraoke
bewirk[1]
[2]
- Ingels: might(en:)
- Nederlandjs: zouden kunnen
Zelfstenjig naamwaord
bewirkNeet-lemma
bewirkkónne ó /kʊ́nə/
- Raod
Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.
- Aafbraeking
- kón-ne
Verbuging
bewirkinkelvaad | mieëvaad | ||||
---|---|---|---|---|---|
radikaal | liaison | radikaal | liaison | ||
nom. | sjrif | kónne | kónnen | — | |
IPA | /kʊ́nə/ | /kʊ́nən/ | — | ||
dim. | sjrif | — | — | ||
IPA | — | — | |||
dat. | sjrif | kónne | kónnen | — | |
IPA | /kʊ́nə/ | /kʊ́nən/ | — |
Wirkwaord
bewirkNeet-lemma
bewirkkónne /kʊ́nə/
- (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van kónne
- (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van kónne
- Aafbraeking
- kón-ne