Mofers

bewirk

Wirkwaord

bewirk

laeve /lɛ́:ve/

  1. (óneuvergenkelik) 't laeve (↓1) doormake
    Daen Tei dae laef ol e paar jaor nimmieë.
  2. (óneuvergenkelik) genete van 't laeve (↓1)
    Allein wirke wuuers se neet gelökkig van; doe mós ouch laeve!
  3. (synoniem) anger waord veur wone
    Die van Horstebach laeven al sieëre jaore neugetig in Pruses, mein ich.
Aafbraeking
  • lae-ve
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Zagswies
  • Dae dan laef, dae dan zorg: Me mót zich gèn zörg maken euver waat later geit kómme.
  • Dae guuef waat t'r haef/haet, is waerd det t'r laef: Me mót kóntent zeen mit 'n klein biedraag.
  • Dae 't langs laef, haet alles: Ederein mót sterve. (Det wuuert veural gebroek es doeadmaeker wen 't geit euver bezitzuchtigheid.)
  • Doe bös te good; doe laefs neet lang: Bön verstenjig; 'n waarsjoewing aan emes dae al te zieër rejaal is.
  • Doe mós laeven en laote laeve: Geneet van 't laeve, meh gón anger luuj ouch get.
  • Flot is vanne sjiet gestórve; lansaam laef nag: Me mót zich neet spojen of anger luuj opjage.
  • in 't laeve: veuren doer van emes zie laeve, inne luip van emes zie laeve
    Die höbbe väöl taengeslaag gadj in 't laeve.
  • laeve wie 'ne blinje: zich door anger luuj laote verzorge sónger zelf get daoveur hove doon
  • laeve wie God in Frankriek: sónger zörg laeve
  • laeve wie 'ne prins in 'n aerpelekoel: e laeven höbbe det neet pas bieje huuegdje van emes zien staot
  • op emes zien tes laeve: oppe köste van emes anges laeve
  • op groeate voot laeve: euverdreve väöl geldj oetgaeve, veural aan dinger die me neet ech nuuedig haet
  • 't Is 'n kwestie van laeven en laote laeve: Me mót anger luuj ouch get gunne.
  • vanne windj laeve: laeve van 'n inkómme det veure spraeker neet waarnumbaar of väöls te lieëg is
  • van veure neet wete det me van achter laef: slaopendj uige, neet flot van verstandj zeen (Nederlandjs: suffig zijn)
  • wie 't laeve: guuef aan det get väöl of euverdreven is
    Die kónne zoepe wie 't laeve; twintjig glazer beer op 'nen aovendj is kinjerspeel bie die.
  • Wielaat laeve v'r? = Wuuert gebroek veur te vraoge nao d'n tied.

Verveuging

bewirk
ich doe det veer geer zie deilwaord
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
hujigen tied sjrif laef laefs laef laeve laeven laef laeve laeven laevendj
IPA /lɛ̀:f/ /lɛ̀:v/ /lɛ̀:fs/ /lɛ̀:vz/ /lɛ̀:f/ /lɛ̀:v/ /lɛ́:ve/ /lɛ́:ven/ /lɛ̀:f/ /lɛ̀:v/ /lɛ́:ve/ /lɛ́:ven/ /lɛ́:veɲɟ/
vergangen tied sjrif laefdje laefdjen laefdjes laefdje laefdjen laefdje laefdjen laefdje laefdjen laefdje laefdjen gelaef
IPA /lɛ̀:vɟe/ /lɛ̀:vɟen/ /lɛ̀:vɟes/ /lɛ̀:vɟez/ /lɛ̀:vɟe/ /lɛ̀:vɟen/ /lɛ̀:vɟe/ /lɛ̀:vɟen/ /lɛ̀:vɟe/ /lɛ̀:vɟen/ /lɛ̀:vɟe/ /lɛ̀:vɟen/ /ɣə'lɛ̀:f/ /ɣə'lɛ̀:v/
gebi-jjendje wies sjrif laef! laeve-v'r laeftj!
laef!
IPA /lɛ̀:f/ /lɛ̀:v/ /lɛ́:vever/ /lɛ̀:fc/
/lɛ̀:f/
/lɛ̀:vɟ/
/lɛ̀:v/
substantivering infinitief gerundium I gerundium II supinum participium
radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison radikaal liaison
sjrif laeve laeven gelaef ó laeve laeven laeventaere laeventaeren gelaeve gelaeven
IPA /lɛ́:ve/ /lɛ́:ven/ /ɣə'lɛ̀:f/ /ɣə'lɛ̀:v/ /lɛ́:ve/ /lɛ́:ven/ /lɛ́:ven̥'tɛ̀:re/ /lɛ́:ven̥'tɛ̀:ren/ /ɣə'lɛ́:ve/ /ɣə'lɛ́:ven/

In anger spraoke

bewirk

[1]

Zelfstenjig naamwaord

bewirk

laeve ó /lɛ́:ve/

  1. 't blieve bestaon van organisme, gerich op greuj dan vermeinigvöldiging
  2. (euverdrechtelik) d'n tied daen me laevendj doormaak
  3. (synoniem) anger waord veur plezeer
  4. (synoniem) anger waord veur drökdje
  5. (synoniem) anger waord veur herrie
  6. (gerundium) gerundium II van laeve (Deze vorm (gerundium II taenge I) geldj es (neutraal) spraokgebroek sónger negatieve bieklank.)
Aafbraeking
  • lae-ve
Aafleijinge
Verwantje wäörd
Zagswies
  • e laeve wie 'nen hóndj höbbe: door 't doon van anger luuj e slech laeven höbbe
  • e laeve wie 'ne prins/'n prinses höbbe: 'n aangenaam laeven höbbe
  • e laeve wie 'n oordeil höbbe: väöl lewej of drökdje make
  • emes 't laeve zoer make: daoveur zörge det emes väöl perbleme krieg
  • (neet) 't ieëwig laeven höbbe: (neet) de sjien höbbe van veur ummer te laeve
  • 't Laeven is wie e kinjerliefke: kort en besjete: 't Laeve doert kort en is ónaangenaam.

Verbuging

bewirk
inkelvaad mieëvaad
radikaal liaison radikaal liaison
nom. sjrif laeve laeven laeves
IPA /lɛ́:ve/ /lɛ́:ven/ /lɛ́:ves/ /lɛ́:vez/
dim. sjrif
IPA
dat. sjrif laeve laeven laeves
IPA /lɛ́:ve/ /lɛ́:ven/ /lɛ́:ves/ /lɛ́:vez/

In anger spraoke

bewirk

[1]

Wirkwaord

bewirk

Neet-lemma

bewirk

laeve /lɛ́:ve/

  1. (neet-lemma) mieëveljigen ieëste-persoeansvorm (veer) innen hujigen tied van laeve
  2. (neet-lemma) mieëveljigen derdje-persoeansvorm (zie) innen hujigen tied van laeve
Aafbraeking
  • lae-ve